Maailma integreeritud kaubandussusteem

Karro, Heldur. Kuid üha raskem on säilitada kiiret kasvu pidamaks sammu suureneva nõudlusega. Jätkuvad jõupingutused avaliku halduse tõhustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks mõnes liikmesriigis on samuti olulised, et saada ühtsest turust täielikku kasu. Toitluskriisi ületamisel on eriti oluline on see, et põhirõhk pöörataks laste tervise ja toitumuse parandamisele. Samas on ikka veel vaja saavutada liikmesriikide majanduse täielik integreeritus ja sissetulekute lähenemine.

Kuna antud teemal kirjutatud materjalidega tutvudes selgus, et toitluskriis ja näljahäda ei ole üheselt kattuvad mõisted, on antud referaadi teemat kitsendatud, jättes põhjalikuma vaatluse alt välja varasemas ajaloos esinenud näljahädad ning keskendudes ülemaailmse toitluskriisi erinevatele ilmingutele tänapäeval. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent — Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud Maailma integreeritud kaubandussusteem näiteks madalate saakidega mingis piirkonnaskuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult — madala tootlikkuse ja sissetulekuga.

Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta [3].

Tekkinud toitluskriis on esiteks pretsedenditu oma ulatuselt, teravuselt Jagage parandusstrateegiaid valikute abil erinevate faktorite koosmõju keerukuselt; teiseks — tal puudub lokaalne iseloom ja ta puudutab oma majanduslikes, poliitilistes ja moraalsetes aspektides kogu inimkonda ja on seetõttu paljude autorite poolt õigusega arvatud nüüdisaja globaalprobleemide hulka kuuluvaks; kolmandaks ei saa tekkinud olukord kesta igavesti.

See kõik annab alust iseloomustada kujunenud olukorda kui ülemaailmset toitluskriisi, mis on kauaaegselt akumuleerunud vastuolu kasvavate füüsiliste vajaduste ja olemasoleva toiduainete tootmise, jaotamise ja vahetamise mehhanismi vahel majanduses.

Ülemaailmse toitluskriisi on peamiselt tinginud järgmised põhjused: Endiste koloniaalmaade üha hoogsam kaasamine rahvusvahelistesse majanduslikesse, poliitilistesse ja kultuurilistesse sidemetesse muu maailmaga, mis osutus enneaegseks, kuna need ei olnud valmis osalema maailmaturu konkurentsis. Oma koosmõjus tugevdasid need faktorid üksteist ja tingisid toitlusprobleemi ülekasvamise Kuid nälg kujutab endast vaid jäämäe nähtavat Maailma integreeritud kaubandussusteem.

Toitluskriisi põhilise ja nähtamatu osa moodustavad miljonid inimesed, kes kannatavad alatoitumuse mitmesuguste staadiumide ja vormide all [16].

Ebapiisav ja tasakaalustamata toiduainete, eriti kalorite ja valkudega varustatus kujutab endast toitluskriisi olulisemat osa ehk alatoitumust [13; 14; 16].

Kuna toitu, millest inimene kaloreid ja valke saab, on maailmas piisavalt, kui arvestada seda keskmiselt ühe inimese kohta, tuleneb toitluskriis selle ebaühtlasest jagunemisest, milleni viivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid erinevate Maailma integreeritud kaubandussusteem ja riikide vahel aga ka omakorda nende piires, kuna valitseva kaubandussüsteemi inimvaenulikkuse tõttu ei saa nälgivad piirkonnad tihti mujalt süüa osta [8; 16; 17].

Arengumaades sureb aastas alatoitumuse tagajärjel 18 miljonit inimest, kuigi maailma viljatoodang, mis praeguse seisuga on 0,9 kilogrammi päevas inimese kohta, lubaks teoreetiliselt ära toita veel ühe Maa-täie inimesi [8; 9]. Äärmise, epideemia mõõtmed võtnud nälja puhangud, mille põhjuseks on enamasti kas ikaldused, loodusõnnetused Maailma integreeritud kaubandussusteem sõjad, pälvivad meedia vahendusel maailma avalikkuse suure tähelepanu ning nende ohvritele on tänu nüüdisaegsele infrastruktuurile võimalik osutada kiiret ja tõhusat abi.

Ent palju tõsisem Maailma integreeritud kaubandussusteem on inimeste aastaid kestnud alatoitumus, mis kuulub paljude arengumaade suure rahvastikuosa elulaadi juurde. Kuigi alatoitumuse ja nälja vahel tehakse vahet, puudub spetsialistidelgi üksmeelne arusaam sellest, mis eristab esimest teisest.

Tegemaks kindlaks nälja ja alatoitumuse ulatust, peab teadma inimeste energeetiliste vajaduste norme. Need sõltuvad inimese east, soost, kehakaalust, kasvust, füüsilisest aktiivsusest ja elukeskkonna klimaatilistest tingimustest. FAO ja Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni World Health Organization, WHO eksperdid hindasid "standardse mehe", kelleks on 20 — aastane füüsiliselt terve mees, kes teeb päevas kaheksa tundi "mõõdukat aktiivsust" nõudvat tööd, ööpäevaseks energiavajaduseks 65 kilogrammise kehakaalu puhul kilokalorile ning samadele parameetritele vastava, ent 55 kilogrammi kaaluva naise ehk "standardse naise", oma kilokalorile.

Kuna FX-valikute eelised tähtsusega on muuhulgas ka valgu omastamine, ei anna ainuüksi toidu kalorsus täielikku ega ammendavat pilti toitumise kvaliteedist.

UK heakskiidetud aktsiaoptsioonid

Kuid lähtudes nendest normidest ja arvestades elanikkonna soolist, ealist, professionaalset ja kehakaalulist koosseisu, määrati kindlaks keskmine ööpäevane energiavajadus kalorites, mis moodustas arenenud kapitalistlikes riikides kilokalorit ja arengumaades kilokalorit. Kuid paljudes arengumaades ei küündi inimeste varustatus kaloritega isegi selle kehtestatud piirini. Selle standardiga peetakse silmas nälja selgelt ilmnevaid äärmuslikke vorme.

Mõnevõrra leebemaks näljakriteeriumiks peetakse keskmisest energiavajadusest kilokalori võrra normidest vähem tarbimist [16]. Kuid maailma liidrite poolt Kuid samas ei saa selle eesmärgini jõudmiseks minna ainult mõne suure elanikkonnaga riigi alatoitumuse käes kannatavate inimeste arvu vähendamise teed, kuna see oleks ebaaus paljude teistes riikides elavate puudust kannatavate inimeste suhtes [14].

Alatoitumuse käes kannatavate inimeste arvu 40 miljonilise vähendamise taga Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta.

Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses [16]. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei Maailma integreeritud kaubandussusteem lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita.

Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata [17]. Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus — raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks [6].

Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses [3]. Suhteline vaesus — inimest võrreldakse teistega.

Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust — kas teenitakse vähem või rohkem. Subjektiivne vaesus — igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte.

Otsene ehk süvavaesus — ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste — eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse — rahuldamist. Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist ühiskonnaelus.

Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest [6]. Toiduainete tarbimise tase varieerub ka riigi siseselt Maailma integreeritud kaubandussusteem kihtide ja isegi perekonna piires.

Kuid alati ei saa toiduga varustatust sõltuvusse viia inimeste sissetulekute suurusest, kuna maainimesed toituvad enamasti linnainimesest viimastega võrdse sissetuleku juures paremini, kuna nad kasvatavad, eriti arengumaades, suurema osa vajaminevatest toiduainetest ise, samas kui linnaelanikud on sunnitud seda ostma [16].

Kaubanduspoliitika probleem: pada sõimab katelt

Maailma nälgivad lapsed on kontsentreerunud kahte piirkonda: Lõuna-Aasiasse, kus alatoitumuse käes kannatab pool lastest, ja Musta Aafrikasse, kus selliseid lapsi on üks kolmandik [3; 4].

Laste alatoitumust põhjustab ka toiduainete jaotumine perekonnasiseselt. Üldreeglina toituvad lapsed halvemini kui täiskasvanud ja naised halvemini kui mehed [16]. Seega võib laste toitmisel mitmel pool kohata ebavõrdsust. Kõigepealt söövad mehed ja poisid ning nii võib naistel ja tüdrukutel süüa nappida.

Samas kandub naiste alatoitumuse mõju rinnapiimaga edasi ka lastele [4]. Kõike seda arvesse võttes pole ime, et üle poole arengumaade lastest ehk miljonit inimest kannatab alatoitumuse all või lausa nälgivad ning iga päev sureb maailmas 19 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel [3; 16].

Voimaluste valimine Strateegia maksekaart

Seega on alatoitumus suurim laste surmapõhjustaja pärast muhukatku [4]. Alatoitumus on ohtlik ka siis, kui ta ei tapa, kuna muudab selle all kannatanud vigaseks. Need vead ei kasva välja, vaid jäävad lapsepõlves nälginuid saatma terve elu [4]. Rauapuudusel tekkiv kehvveresus vähendab lapse IQd kuni üheksa punkti võrra. Joodipuudus raseduse ajal viib vaimse alaarenguni.

Malmström hoiatas USA-d üleilmse kaubandussüsteemi lõhkumise eest

Vitamiini A puudus põhjustab nägemiskahjustusi ja immuunsuspuudulikkust, mistõttu lapsed surevad teistesse haigustesse. UNICEFi hinnangul aitaks paljusid lapsi juba ainuüksi senisest laialdasem soolale joodi lisamine [4].

Nälg halvab ühiskonna kõige tootlikuma jõu — inimese. Ühelt poolt on nälja otseseks põhjuseks küll majanduslik mahajäämus ja vaesus, ent teisalt on nälg ise tõsiseks piduriks majandusliku mahajäämuse ja viletsuse ületamisel [16].

Kõrge suremus lapse- Binaarsed valikud kauplemise vara noorukieas ning madal keskmine eluiga tähendavad seda, et ühiskond ei suuda täiel määral ära kasutada oma "demograafilisi investeeringuid", s.

Nälgivat ja haigustest kurnatud elanikkonda iseloomustab äärmiselt madal töövõime. Näljane inimene on halb töötaja seepärast, et ta on tihti haige, ei suuda taluda pikaajalist füüsilist koormust ega ole Maailma integreeritud kaubandussusteem töötama kvaliteetselt. Ebaküllaldane toitumine sunnib inimest hoiduma liigsetest liigutustest — see on organismi loomulik kaitsereaktsioon nälja puhul Maailma integreeritud kaubandussusteem. Alatoitumuse puhul kulub suurem osa inimese poolt saadud energiast ainevahetusele ja seda jääb õige napilt üle töö jaoks [16].

Alatoitumus nõrgestab organismi immuunsüsteemi piirini, kus tavalised lastehaigused nagu leetrid ja kõhulahtisus lõpevad sageli surmaga [3]. Alatoitumus ja nälg on madala tööviljakuse üks põhjusi, madal tööviljakus aga pidurdab tootmise arengut tervikuna ning sealhulgas ka toiduainete tootmise kasvu. Tõsta toitumise taset tähendab väljapääsemist sellest suletud ringist, kuna nälg tingib madalat tootlikkust, mis põhjustab madalaid palku ja vaesust, mis on omakorda põhjuseks vaesusele [3; 16].

Viimase poole sajandi jooksul ongi alatoidetud maailma osa oluliselt vähenenud, eelkõige tänu suurenenud toidutootmisele ühe inimese kohta. Ajalooliselt on inimkond sõltunud kolmest põhilisest toiduallikast: põllumaadest, maailmamerede kalavarudest ja karjamaadest. Rahvastiku jätkuv juurdekasv on nendele looduslikele süsteemidele, millest kahe viimase puhul on maailm jõudnud nende ekspluateerimise piirile, suurimaks surveallikaks [3]. Näljateema on pommina ilmunud viimaste aastate lääne ajalehtede esikülgedele.

Mitmed uurimused on tõestanud, et ka ühiskondades, kus sõna "nälg" näis olevat unustatud, kannatab osa rahvast alatoitumuse all. USAs oli viimaste valimiste ajal küsitluste järgi nii suure osa inimeste kui ka paljude kongresmenide arvates maa üks olulisim probleem just laste nälg [2]. UNICEFi hinnangul ei saa ka Ameerika Maailma integreeritud kaubandussusteem, kus on kõige suurem laste alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last piisavalt süüa. Ka Ida-Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka [4].

Arvestades, et arenenud tööstusriikides oli Seega maailma kokku peaaegu miljonit nälgivat inimest ületavad iga maailmajao väljaarvatud Aasia elanikkonna suuruse [14]. Kuid Eesti riik eitab nälja olemasolu [2].

Kaubandusvoimalused USAa.

Kui järgida klassikalist nälja definitsiooni, siis ÜRO metoodika andmetel meil tõesti nälga pole. See tähendab, et ühe elaniku kohta on Eesti poelettidel toitu vähemalt kilokalorit inimese kohta päevas. Nälja tähendus on aga läänes muutumas.

Üha rohkem räägivad sealsed teadlased näljast alatoitumuse mõistes. Ja selle likvideerimist on peetud heaoluriigi, kelle hulka ka Eesti pürib, esmaülesandeks.

Maailma integreeritud kaubandussusteem sõnul on kolmandiku inimeste puhul ilmne, et nad tarbivad päevas alla kilokalori.

"tonga" in Estonian

Kui inimene sööb ühekülgset toitu, on ta ikka näljas," väidab ta, lisades, et alatoitumuse kohta täpsema analüüsi tegemist raskendab Eestis NSVL-aegne metoodika. Kaudselt võib arstide sõnul majanduslikel põhjustel halba toitumist näidata suurenemine nakkushaigustesse, nagu näiteks gripp, kuid ka tuberkuloos. Statistikast on siiski alatoitumuse kohta jälgi leida võimatu. Palu sõnul oleks näiteks laste alatoitumuse küsimuse üheks lahenduseks see, kui riik avalikult tunnistaks probleemi olemasolu.

Vaesuse, kui alatoitumuse peamise põhuse, probleemi saab tõsiselt leevendada ainult sotsiaalselt - nii laste- kui toimetulekutoetuste, töötu abirahade ja elamupoliitika oskusliku kombineerimisega [2].

Kuid taastatud Eesti Vabariigi ametlikus kõnepruugis ei ole olnud kohta isegi sõnale "vaesus". Ei põhiseaduses, ei teistes seadustes-määrustes, isegi mitte erakondade valimiseelsetes programmides. Muule maailmale arusaadava "vaesuspiiri" asemele tekitati meil ebamäärane mõiste "toimetulekupiir", tõdeb Eesti nimekamaid vaesuseuurijaid Dagmar Kutsar Tartu Ülikoolist. Kuid Eestis on ehmatavalt palju vaeseid.

Doha Arenguvoor

Kui vaesuspiirist allpool elavale 37,6 protsendile elanikkonnast liita ka vaesusriskis elavad inimesed, keda iga saatusemüks võib vaeste hulka tõugata, saame kokku 53,2 protsenti. Seega üle poole elanikkonnast. Vaeste arv sõltub sellest, kuhu tõmmata ühiskonnas vaesuse piir.