Sinine laine tapsuse naitajad.

Nii oleks võimalik teada saada, milline tähtedevaheline ruum päriselt on, ilma, et heliosfääri "müra" mõõtmisi segaks. Eriti just seetõttu, et suurimad muutused väljaspool meie päikesesüsteemi puudutavad just maailmaruumis ülilevinud plasma ehk kuuma ioniseeritud gaasi olemasolu. Teine kvalitatiivne energiakvaliteedi mõõtmine on ostsilloskoobi test: ühendage ostsilloskoop CRT vahelduvpingega ja jälgige laine kuju. Kaantel on ultraviolettvalguses nähtavad kollaselt fluorestseerivas trükis rukkilille kujutised.

Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu

Nüüd jõudsid kohale ka esimesed sealsed teadusandmed, mis on võimaldanud teadlastel kahelt sondilt pärinevat infot omavahel võrrelda ja seega tähtedevahelise ruumi kohta rohkem teada saada.

Üks olulisi aspekte, mille poolest Voyager 2 pärinevalt andmed on oluliselt väärtuslikumad, on see, et sondil oli erinevalt oma eelkäijast korras plasma mõõtmise instrument. See võimaldas teadlastel oluliselt täpsemalt kaardistada, milline meie tähesüsteemist väljapoole jääv ala on. Nüüd on teadusajakirjas Nature Astronomy avaldatud koguni viis uut uuringut, mis leide käsitlevad.

Näiteks lähtub töödest, et meie päikesesüsteemi ümbritseva mulli lõpu ja Sinine laine tapsuse naitajad ruumi vahel, heliopausiks kutsutud alal, on teadlastele senitundmatud lisakihid.

Need on tekkinud meie päikesesüsteemist väljapoole lekkinud päikesetuulte ehk Päikese pealmisest kihist vabanenud laetud laetud osakeste ning päikesesüsteemist väljapoole jäävate tähtedevaheliste tuulte koosmõjul.

Milline on tähtedevaheline ruum? Nüüd on meil täpsem vastus

Viimased on miljoneid aastaid tagasi toimunud supernoovaplahvatuste mõjul tekkinud gaasi, tolmu ja laetud osakeste vood. Kaks mõõtmist, üks tulemus Heliopaus ei ole just ülemäära suur. Mõlemad sondid liikusid läbi selle vähem kui ööpäevaga. Praeguseks on mõlemad sondid jõudnud "vööri-lööklaine" piirkonda ing.

Seejuures üritasid mõlemad sondid eriti täpselt mõõta just seda hetke, kus heliopausist väljuti, et täpsemalt aru saada seda, milline tähtedevaheline ruum on.

Sinine laine tapsuse naitajad

Nagu varasemalt mainitud, on Voyager 1 plasma mõõtmise seadmed aga katki ja seetõttu oodati väga Voyager 2 pärinevalt andmeid. Eriti just seetõttu, et suurimad muutused väljaspool meie päikesesüsteemi puudutavad just maailmaruumis ülilevinud plasma ehk kuuma ioniseeritud gaasi olemasolu.

Nüüd jõudsid kohale ka esimesed sealsed teadusandmed, mis on võimaldanud teadlastel kahelt sondilt pärinevat infot omavahel võrrelda ja seega tähtedevahelise ruumi kohta rohkem teada saada. Üks olulisi aspekte, mille poolest Voyager 2 pärinevalt andmed on oluliselt väärtuslikumad, on see, et sondil oli erinevalt oma eelkäijast korras plasma mõõtmise instrument.

Siit jõuamegi tagasi heliopausi senitundmatute lisakihtide juurde. Mõõtmistega selgus, et väljaspool heliopausi on veel üks kiht, kus päikesetuul mingil määral siiski eksisteerib.

20 produk otomotif yang berguna dari Aliexpress yang akan menarik bagi pemilik mobil

Ka teised tööd näitavad, et lood heliosfääri ja tähtedevahelise ruumi vahel on väga segased. Veel üks mõistatuslik kiht Lisaks sellele leiti aga veel üks ülitihe kiht, kus tähtedevaheline plasma voolab üle heliopausi.

Teadlaste sõnul näitab see, et miski surub heliosfääri kokku.

Sinine laine tapsuse naitajad

Seda, mis see olla võiks, nad aga ei tea. Veel üks mõistatus puudutab heliopausist üleminekut tähtedevahelisesse ruumi. Andmed näitavad, et Voyager 2 puhul oli see üleminek palju sujuvam, Voyager 1 puhul oli aga tugevamasse magnetvälja minek raskem. Sinine laine tapsuse naitajad lisasonde ega aega Kõige probleemsem heliopausi ja tähtedevahelise ruumi uuringute puhul on see, et hetkel on kaks sondi ainsad, mis lähiajal seda uurida saavad.

Sinine laine tapsuse naitajad

Ja ka nendel võttis sinna minek aega umbes nelikümmend aastat. Tegemist on hetkel NASA kõige vanemate missioonidega.

Võimsuse kvaliteedi mõõtmine

Ülemäära pikka iga sondidele aga ette nähtud ei ole. NASA ise hindab, et maksimaalselt võiks need Maale teadusandmeid saata veel järgmise viie aasta jooksul.

Teadlased loodavad, et selle aja jooksul jõuavad sondid sellesse tähtedevahelise ruumi osasse, kus heliosfäär enam mõõtmisi ei sega.

Nii oleks võimalik teada saada, milline tähtedevaheline ruum päriselt on, ilma, et heliosfääri "müra" mõõtmisi segaks. Kui sondid oma töö lõpetavad, jäävad need lihtsalt kosmosesse triivima.

Kui keegi need sealt kunagi leidma peaks, siis mõlema kosmoseaparaadi pardal on kuldne plaat, mis sisaldab Maalt pärinevaid fotosid, helisid ning muud meie elu kohta käivat infot.

Sinine laine tapsuse naitajad