Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote

Lisaks täiendavad üleriigiliste kasvuvaldkondade eelisarendamist ka regionaalarengu strateegias määratletud tegevused suurema kasvupotentsiaaliga piirkondlike kasvuvaldkondade määratlemisel ja nende eelisarendamisel. Suuname oma tegevused peamiselt kasvu- ja võtmeklientidele kolmes valdkonnas: ärimudel ja juhtimine tootearendus kaasaegne tootmisjuhtimine Aitame ettevõtetel arendada ja kaasajastada oma ärimudelid läbi kaasaegsete seisukohtade ja praktiliste kogemuste levitamise ning juhtide vastavate oskuste arendamine. Juhtkomitee ülesandeks on jälgida püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, IPK-le ja TPK-le ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. Strateegia tegevuste planeerimisel lähtume kolmest põhimõttest: Strateegiline kliendihaldus — tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel Ettevõtte arendamine — asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente — üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes Seejuures on eesmärgiks toetuste ja teenuste pakkumisel keskenduda majanduskasvu enim panustavate ettevõtete gruppidele vt.

Suuname oma tegevused peamiselt kasvu- ja võtmeklientidele kolmes valdkonnas: ärimudel ja juhtimine tootearendus kaasaegne tootmisjuhtimine Aitame ettevõtetel arendada ja kaasajastada oma ärimudelid läbi kaasaegsete seisukohtade ja praktiliste kogemuste levitamise ning juhtide vastavate oskuste arendamine.

Tegeleme strateegilise juhtimise võimekuse arendamisega läbi koolituste eeskätt tootmisettevõtete hulgas. Kasvuklientide juures on kõige olulisem teadmiste ning arendusvõimekuse suurendamine. Suuname ettevõtjaid otsima võimalusi oma toote täiustamiseks ja arendamiseks läbi innovatsiooni, IT ja disaini parema kasutamise kaudu.

Aitame kaasa oma kauba- ja tootemargi arendamisele. Samuti peame oluliseks tootmiskorralduse täiustamise ja tootmisjuhtide arendamisalaseid tegevusi. Sel viisil tagame tootmisjuhtide sihipärase arendamise. Tähtis on tutvustada tootmisettevõtetele kaasaegseid tootmise infosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel efektiivsemaks muutuda. Peame oluliseks tärkava ettevõtlushuvi kasvatamist ja juhtimist ettevõtte tekkeni.

Seepärast viib EAS läbi peamiselt laiale auditooriumile suunatud ettevõtlusega alustamise populariseerimise üritusi nagu Ajujaht ja ettevõtlusnädal. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Samas pakub näiteks IKT sektor olulisi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks nii tootmis- kui teenussektorites 25 ning disaini kasutamine viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni.

Samas jäävad Eesti innovaatorid alla oma Euroopa partneritele uutest toodetest ja teenustest saadava käibe kasvu osas. Paljudel juhtudel ei ole süstemaatiliselt tegeletud olemasolevate seadmete tootmisvõimsuse maksimaalse rakendamisega ning tööjõu tõhusa kaasamisega.

Samuti pöörame tähelepanu arendustegevuse tulemuste tootestamisele. Aitame leida rahastamislahendusi ettevõtete arendusprojektidele, kombineerides KredExi, EAS-i, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodumaise riskikapitalituru rahastusvõimalusi.

Toetame ettevõtete tootlikkuse tõstmist IKT ja teiste võtmetehnoloogiate ning disaini kasutuselevõtu abil, ühendades investeeringute toetamise koolituse ja nõustamise vahendusega. Ettevõtja arenguprogramm Pakkumaks Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale terviklikku tuge tema kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel loome uudse meetme — ettevõtja arenguprogrammi. Ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendihalduri koostöös kaardistatakse selle käigus ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks.

Arenguprogrammi tegevused on jagatud kaheks: ettevõtja arenguvajaduste väljaselgitamine; ettevõtja arendustegevuste läbiviimise toetamine seotud personali, protsesside, toote- ja teenuse arendamise ning müügi- ja turundustegevuste läbiviimisega. Võrreldes varasemaga kaob ära vajadus koostada erinevaid taotlusi erinevatest meetmetest toetuste saamiseks.

Toetatavate tegevuste üle otsustamisel lähtutakse iga ettevõtte võimekusest ja võimalustest seatud eesmärke ellu viia. EAS osaleb ettevõtte arendamises kokku lepitud kava põhiselt. Pilootprgrammiga alustatakse Eesti ettevõtetest on Eksportööridele pakutakse sihtriigis infotuge, sihtriigi spetsiifilist nõustamist, koolitust ning teisi erinevaid eksporditoe teenuseid.

Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine: näiteks start-up-Eesti kuvandi loomine, vastutustundliku ettevõtluse arendamine, Eesti kui e-riigi maine kujundamine. Toetame Eesti ettevõtete Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote läbi alljärgnevate tegevuste: Jagame ettevõtjale sihtturul edu saavutamiseks vajaminevat infot, loome sihtturgudel uusi ärivõimalusi ja osutame ettevõtjatele kohapealset tuge Tõstame Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust läbi sihtriigi spetsiifiliste koolituste ja pilootprogrammide, EAS-i välisesinduste võrgustiku laiendamise, välismesside ning turundusürituste korraldamise.

Riiklikult tagatud ekspordilaenu väljastamine Eesti eksportööride välisklientidele Töötame välja skeemi rahastamaks Eesti eksportijate keskmisi- ja pikaajalisi eksporditehinguid, väljastades käibekapitali laenu välisostjatele Eesti toodete ja teenuste tarbimiseks. Ühtlasi pakume ekspordilaenudele riikliku tagatisega kindlustust. Ekspordi krediidikindlustuse pakkumine senisest rohkematele ettevõtetele ning senisest suuremas mahus Maandame Eesti eksportijate riske läbi ekspordi krediidikindlustuse pakkumise ning seeläbi ostja makseriski maandamise.

Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame: Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis WEF algtase Turul pakutavad era- ja avaliku sektori kapitalitooted ei taga oma piiratuse tõttu võimalike likviidsusriskide optimaalset maandamist. Tööjõu sisse- ja väljavool Eesti rahvastik on vananemas, mis tähendab seda, et tööturult hakkab väljuma igal aastal aina rohkem inimesi, Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote noori tuleb tööturule järjest vähem.

Tuleb arvestada, et töötegijaid hakkab Eestis jääma vähemaks, mis tähendab, et olemasolevat tööjõudu tuleb efektiivsemalt kasutada. Eesti atraktiivsus uutele välisinvestoritele või reinvesteeringutele Põhja-Euroopa kontekstis on marginaalne.

Täna aga ei näe suurem osa ettevõtjaid riigihankeid innovatsiooni toetavatena ning riigihanke menetluspraktika ei avalda mõju innovatsioonitegevusele.

Juhendid Kasvustrateegiad ettevõtluses Enamikul väikeettevõtetel on plaan oma äri kasvatada ning suurendada müüki ja kasumit.

Andmete esitamise lihtsuse ja mugavuse osas on mitmeid edasisi parandusvõimalusi. Eesti rahvusvahelise kuvandi arendamine: Eesti on nii ekspordi päritolumaa, investeeringute sihtriigi kui ka ettevõtete tegutsemiskohana maailmas pigem tundmatu. Siinsete ettevõtete ja majanduse kasvupotentsiaali avamiseks on vajalik Eesti teadvustamine rahvusvahelises plaanis põneva start-up-riigi, usaldusväärse eksportija ning paindliku tegevuskeskkonnana.

Juba tegutsevad ettevõtted on kas mikro- või väikefirmad ning ei suuda kasvada, vähesed pürivad mahtude suurendamise suunas. Napib võimalusi tootearenduseks, eksperimenteerimiseks, innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks.

Kodumaine turg on väike, nõrk ekspordivõimekus ei luba äriplaane aga välisturgudele rajada.

Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote

Väljaspool valdkonda on ettevõtete teadlikkus loomemajanduse võimaluste kohta madal ning sageli ei osata näha võimalusi, kuidas soovitud lisaväärtust koostöös luua. Arendame kapitali vahendust ja investeeringuid soodustavat keskkonda.

Turu laiendamine või areng

Ministeeriumite, kutsekoolide ja ettevõtete koordineeritud koostöös parandame ettevõtluse ja haridussüsteemi omavahelist sünergiat nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasandil ning aitame kaasa tehnilise kõrg- ja kutsehariduse populaarsuse tõstmisele.

Aitame juurutada ettevõtete vajadustele suunatud spetsiifiliste koolituste läbiviimist, kasutades selleks paindlikke õppevorme ja lühiajalist planeerimistsüklit. Muudame Eesti talentide sihtriigiks, kus kombineeritakse paindlikult personaalseid teenuseid, mis on vajalikud talentide ja nende pereliikmete Eestis kohanemiseks. Toetame talentide võrgustike teket ja koostööd ning panustame talendipoliitikasse läbi Eesti maine kujundamise ning sobiva elu- ja töökeskkonna loomise.

Turu läbitungimise strateegia

Soodustame paindlike töövormide levikut. Tuvastame Eestile potentsiaalselt atraktiivsed investorid ja leiame võimaluse pakkuda neile väärtustloovat keskkonda ja teenuseid. Võimalikult kõrget lisandväärtust loovate investeeringute saamiseks loome kompaktse investorteeninduse paketi, mis sisaldab tervikvaadet Eesti teadus- ja ettevõtluspartnerite pakutavatest võimalustest.

Seisame selle eest, et see võimalus laieneks ka Euroopa Liidus.

Sissejuhatus

Erinevad e-lahendused peavad omavahel tõrgeteta suhtlema ning olema kasutajasõbralikud. Halduskoormuse vähendamiseks võtame eesmärgiks välistada kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise sh ettevõtjate taotluste puhuljuurutatakse VKE-testi ning toetatakse EL õiguse ülevõtmist võimalikult vähimkoormaval viisil.

Toetatakse halduskoormuse vähendamisse panustavaid projekte. Eraldi pööratakse tähelepanu riikliku e-kaubanduse keskkonna ja valmiduse arendamisele sh tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel seatakse kesksele kohale erasektori ja haridus-teadusasutuste vaheline koostöö ning investeeringud kõrgema lisandväärtusega tööstusharudesse.

Seetõttu on tähtis nii tugeva loomemajandussektori väljakujundamine kui ka võimaluste loomine selle sidumiseks ülejäänud majandusega.

Loomemajandussektori arendamine põhineb kolmel sambal: teadlikkuse tõstmine ning koolitamine, alustavate ettevõtete ja inkubatsiooni toetamine, valdkondlike arendustegevuste ja ekspordi toetamine. Nende ettevõtete jaoks, mis vajavad terviklikuks arenguks mitmekülgset teenuste tuge ja keskkonda, pakume võimalust tegutseda loomeinkubaatorites, parandades seejuures tänaste inkubaatorite füüsilist keskkonda ja tehnoloogilist baasi, ning võttes eraldi vaatluse alla tehnilise sisustuse uuendamisvajaduse.

Konkurentsivõimelistele ettevõtetele suuname valdkonnapõhised teenused, seda nt tootearenduse, rahvusvahelistumise, turunduse Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote edendamiseks.

Suure potentsiaaliga tegevusalad nn kasvuvaldkonnad Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Peatükis käsitleme järgemööda mõlemat spetsialiseerumist, selgitades nende alusloogikat ja ellurakendamist. Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas 7.

Ekspordimahtude suurendamiseks loome erimeetmed, et tõsta tegevus välisturgudel siinse loomemajanduse potentsiaalile vastavaks ning arendada kasvuvõimelisi ettevõtteid. Ettevõtjal lasuva regulatiivse koormuse vähendamiseks pöörame peatähelepanu järgmistele küsimustele: ehituslubade taotlemise protsessi lihtsustamine ja kiirendamine Luuakse moodul ehitusloa taotluse elektrooniliseks esitamiseks ja menetlemiseks.

See võimaldab taotlust kiiremini esitada ja erinevate osapoolte vahel liigutada. Uue ehitusseadustiku raames mitmed praegu loakohustuslikud tööd tulevikus luba ei vaja. Väikeinvestorite aktiivsuse kasv parandaks ettevõtjate võimalusi kapitalile ligipääsuks.

Menetluse kestus peab seniselt 3 aastalt oluliselt lühenema ning senisest suurem osakaal võlausaldajate nõuetest peab saama menetluse käigus rahuldatud. Kiire menetluse läbinud ettevõtja saab uuesti alustada ning seeläbi panustada oma teadmiste ja kogemustega ettevõtluse edendamisesse. Samuti analüüsime võimalusi muuta ettevõtja aruandluskohustuse maht sõltuvaks käibe suurusest sh statistiliste uuringute osas.

Kasvustrateegiad ettevõtluses

EL-i siseturu arendamise toetamine Tõeliselt integreerunud Euroopa Liidu siseturu arengut toetades aitab see Eestil realiseerida arvestatavat majanduskasvu ja uute töökohtade loomise potentsiaali. Eesti huvides on regulatsioonide ühtlustamised ja lihtsustamised, ühtsete standardite ja koostalitusvõimeliste lahenduste välja töötamine ning tõhus halduskoostöö kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise edendamiseks, mis omakorda toetab Eesti ettevõtjate eksporti, välisturgudele Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote, lisandväärtust loovate teenuste arendamist ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust.

Eesti toetab algatusi integreerituma ja paremini toimiva teenusteturu edendamiseks ning EL-i kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi reformimist. Rakendamine ja juhtimine Ettevõtluse kasvustrateegia ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia TAI elluviimine ja eesmärkide täitmise jälgimine ning vajadusel muudatusettepanekute sh rahastusproportsioonide muutmisettepanekute tegemine toimub vastavalt seadustes sh.

Sellekohane info on üheks sisendiks Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel, juhtimisel ja seirel. Strateegiate juhtimis- seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides.

Nutika spetsialiseerumise eesmärkide saavutamine on lisaks ettevõtluse kasvustrateegiale ja TAI strateegiale ning seotud teiste valdkondlike arengukavade, sh "Infoühiskonna arengukava ", "Elukestva õppe strateegia ", "Maaelu arengukava " ning teiste kasvuvaldkondadega puutumist omavate arengukavade elluviimisega.

Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Arengufondi roll on juhtkomitee töö korraldamine ja sisendi andmine otsusteks, kuid Arengufond ei oma otsustusõigust.

Juhtkomitee ülesandeks on jälgida püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, IPK-le ja TPK-le ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine.

Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote

Nutika spetsialiseerumise eesmärgid ja mõõdikud kavandatakse meetmete põhiselt lähtudes strateegiates püstitatud eesmärkidest. Kasvuvaldkondade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kuni ei ole kokku lepitud teisiti, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse.

Läbi tiheda koostöö ettevõtetega nn. Nutika spetsialiseerumise juhtimis- seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides koos üldise strateegiate koordinatsioonisüsteemiga. Rakendusplaan Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega vt. Joonis 6.

Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote

Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika rakendussüsteem. Iga uue rakendusplaaniga esitatakse Vabariigi Valitsusele eelneva rakendusplaani täitmise aruanne. Hõlmatud asutused Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kujundamisel ja rakendamisel mängivad võtmerolli järgnevad asutused: 45 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium — seab strateegilised poliitikasuunad Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote kehtestab peamised rakendamispõhimõtted koos rakendusasutuste rollijaotusega.

Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon — nõustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministrit olulisimates poliitikaküsimustes ja hindab poliitika elluviimist.

Toote laiendamise strateegia Väikeettevõte võib oma müügi ja kasumi suurendamiseks laiendada ka oma tootesarja või lisada uusi funktsioone. Kui väikeettevõtted kasutavad toote laiendamise strateegiat, mida nimetatakse ka tootearenduseks, jätkavad nad müümist olemasoleval turul. Toote laiendamise kasvustrateegia töötab sageli hästi, kui tehnoloogia hakkab muutuma. Väikeettevõte võib olla sunnitud ka uusi tooteid lisama, kui vanemad tooted vananevad.

Kasv mitmekesistamise kaudu Kasvustrateegiad äris hõlmavad ka mitmekesistamist, kus väikeettevõte müüb uusi tooteid uutele turgudele. Seda tüüpi strateegia võib olla väga riskantne. Väikeettevõte peab mitmekesistamise kasvustrateegia kasutamisel hoolikalt planeerima. Turundusuuringud on hädavajalikud, sest ettevõte peab välja selgitama, kas uue toote tarbijad võivad uutele toodetele meeldida.

Muude ettevõtete omandamine Kasvustrateegiad äris võivad hõlmata ka omandamist. Omandamisel ostab ettevõte oma tegevuse laiendamiseks teise ettevõtte.

Väikeettevõte võib seda tüüpi strateegiat kasutada oma tootesarja laiendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Omandamise kasvustrateegia võib olla riskantne, kuid mitte nii riskantne kui mitmekesistamisstrateegia.

  • Binaarsete valikute kontohaldur
  • Eesti ettevõtluse kasvustrateegia
  • Но спроси такого -- и он наверняка скажет, что если бы Пришельцы и в самом деле хотели уничтожить Землю, они сделали бы это уже давным-давно.
  • Теперь, еще более рьяно, он обратился к генетике и постижению разума.
  • Изучив не более сотой части городских окраин, Элвин пришел к выводу, что зря тратит время.

Üks põhjus on see, et tooted ja turg on juba loodud. Ettevõte peab teadma täpselt, mida ta soovib omandamisstrateegia kasutamisel saavutada, peamiselt selle rakendamiseks vajalike märkimisväärsete investeeringute tõttu. Lang L: none.

Mitmekesistamise strateegia Vaikeettevote