Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks,

Teiselt poolt jällegi ei ole rida protsesse, mille toimumist kümme aastat tagasi eeldati, veel eriti käivitunudki: üle hinnati inimeste tegutsemise aktiivsust — seda, et inimesed soovivad enam osaleda ja omada kontrolli arengute üle. Lisaks töötati läbi mitmete teiste linnade nagu Praha, Melbourne, Dublini, Londoni, Suur-Helsingi, Bilbao, Krakovi, Turu ja Vilniuse linna strateegiad, püüdes saada nendest Tallinnale strateegia koostamiseks eeskuju.

Väärtused KÕK lähtub oma tegevustes järgmistest väärtustest: 1 otsustusprotsesside avatus ja läbipaistvus; 2 õigusriigi põhimõte — Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks seaduslikkus, põhiõiguste kaitse, proportsionaalsus, õiguskindlus; 3 huvide tasakaalustatus.

KÕKi tegevuse aluseks on juriidiline ekspertteadmine. KÕK ei esita oma töödes ega pöördumistes seisukohti, mis ei ole läbi analüüsitud või mida KÕKi senine teadmine või kogemus ei toeta.

Kui tegevus eeldab ekspertteadmist keskkonnakaitselises küsimuses nt konkreetse liigi kaitseks vajalikud tingimusedtuginetakse teiste ekspertide arvamusele.

Organisatsioonina lähtub KÕK Eesti kodanikuühiskonna eetikakoodeksis kirja pandud põhimõtetest. IV Tegevusvaldkonnad ja strateegilised eesmärgid Lähtekohad Õigus on üksnes raamistik säästva arengu tagamiseks ning selle Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks vajalike keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnaõiguse eksperdina saab KÕK kaasa aidata eelkõige üksikotsuste tegemise menetluse, otsuste läbikaalumise ja põhjendamise nõuete õigele rakendamisele ning kvaliteetsete sh läbimõeldud, selgete, hõlpsasti rakendatavate ja avalikku huvi arvestavate õigusnormide kujundamisele.

Seetõttu on suur osa KÕKi tegevustest suunatud üldise keskkonnaõigusalase suutlikkuse ja teadmiste kasvatamisele. Ca poole KÕKi praeguste tegevuste mahust hõlmavad edaspidi programmid — teemaülesed tegevused, mis on vajalikud keskkonnaõiguse rakendamise kvaliteedi üldiseks parandamiseks keskkonnaõigusalase info levitamine, keskkonnaalaste õiguste kaitsmine, hea halduse põhimõtete juurutamine, rahvusvaheline koostöö ning tugi partneritele.

Lisaks teemaülestele programmidele on järgmisteks aastateks määratletud fookusteemad, milles näeme lähiaastatel kõige suuremat võimalust positiivse mõju saavutamiseks. Programmid Info levitamine Valdkonnaspetsiifilisi keskkonnaõiguse norme tunnevad oma ala eksperdid nt looduskaitsespetsialistid, vee-eksperdid, maapõuespetsialistid üldjuhul hästi, ent üldjuhul üksnes enda tegevusvaldkonda puudutavalt. Keskkonnaõigust terviklikult tundvaid eksperte on vähe ning nende järelkasv väike.

See tekitab killustumist ja vastuolusid praktikas ja õigusloomes nt põhjendamatult erinevate reeglite kujunemine eri valdkondade loamenetlustes. Neil, kes keskkonnaõigusega lähedalt kokku ei puutu, on keeruline end isegi põhireeglitega kurssi viia. Infot on valdkonna keerukusest ja mahukusest tulenevalt palju. Peale KÕKi keskkonnaõiguse teemalise veebilehe ning igakuise uudiskirja puudub kanal, mis ühendaks keskkonnaõigusalast infot ja võimaldaks seda lihtsa ma vaevaga omandada.

KÕKi strateegiline eesmärk: - keskkonnaõigusalane baasinfo reguleeritavad valdkonnad, peamised õigusaktid, olulisemad analüüsid ning kohtupraktika on lihtsalt, kiiresti ja ajakohaselt kõigile huvilistele kättesaadav. Keskkonnaalased õigused Keskkonnaalased õigused on üks olulisi keskkonnaotsuste kvaliteeti tagavaid mehhanisme. Õigusnormid ja praktika on hakanud jõudma punkti, kus peamisi menetluslikke õigusi info kättesaadavus, osalemine otsuste tegemises tunnustatakse ja Kauplemisstrateegia on madalam ametnike poolt teatakse.

Tehniline areng on info kättesaadavusele ja osalemisõiguse tagamisele oluliselt kaasa aidanud. Ka keskkonnaalane kaebeõigus on praktikas rakendamist ning kohtute poolt tunnustamist leidnud. Samas näitab KÕKi poolt Esineb ka osalemisheitumust — inimesed ei tunne, et nad saaksid midagi mõjutada, sestap ka ei osale.

See näitab, et arenguruumi on veel mitmes praktilises aspektis nt avalikkusele osalemiseks antavad tähtajad, tõhusad teavitamiskanalid. Samuti on mitmeid nö äärealasid, kus olukord ei ole normide ega praktika tasandil veel piisav — kaasamine õigusloomesse, arengukavade koostamisse, suurobjektide planeerimisse; takistused kohtumenetluses kulukus, esialgne õiguskaitse.

KÕKi strateegilised eesmärgid: 1 Avalikkusel on võimalik osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemises varases etapis ja tõhusalt; 2 Inimesed oskavad otsusetegemises osaleda; 3 Keskkonnaotsustesse on jõudnud kaalumist vajavate asjaoludena õigus puhtale keskkonnale, sh heaolu mõiste; 4 Keskkonnaotsuste vaidlustamiseks on loodud järgmised abistavad mehhanismid: a.

Hea haldus Hea halduse põhimõtete järgimine on heade keskkonnaotsusteni jõudmiseks vältimatu eeldus. Keskkonnaotsuseid teevad praktikas peamiselt Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud, kuna nende pädevuses on keskkonnalubade andmine ja valdkondliku arengu suunamine arengukavadega. Samas on KOVde haldussuutlikkus madal.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Automatiseeritud kauplemisstrateegiate kaubandus

Puudub asutus, kes tegeleks süsteemselt KOV-de ametnike selleteemalise harimisega, on ainult veidi vananenud haldusmenetluse käsiraamat ning juhuslikud koolitused. KKA ametnikud on üldjuhul suutlikumad, ent KKA soov, et ametnikel oleks üha enam otsustusõigust, eeldab haldusmenetluse nõuete senisest paremat tundmist ja rakendamist. KÕKi strateegilised eesmärgid: - kaalutlusotsuste tegemisel keskkonnaasjades kogutakse piisavalt infot ja kaalutakse piisavalt erinevaid asjaolusid ja huve, otsused on põhjendatud ja proportsionaalsed; - Konfliktsetes juhtumites järgitakse vähemalt avalikkuse kaasamise põhinõudeid.

Teemades, kus on otsused on poliitilised või põhinevad valdkondlikul ekspertteadmisel nt looduskaitse, linnaplaneeriminesaab KÕK säästva arengu eesmärkidele kaasa aidata eelkõige sellistele teemadele spetsialiseerunud teiste organisatsioonide toetamise kaudu. Keskkonnaküsimusega tegelevad mitmed võimekad ja heade valdkondlike ekspertteadmistega VVOd, kellel napib oma tegevuste elluviimiseks juriidilist suutlikkust nt eeldab huvikaitsetegevus mõne spetsiifilise küsimuse juriidilist analüüsi, õiguslike positsioonide kaitsmist kohtuasjas või seaduseelnõu kommenteerimist.

Samuti teeb KÕK koostööd organisatsioonidega, kelle tegevuse kaudu saab KÕK oma ekspertteadmisega kaasa aidata muu avaliku huvi kaitsmisele nt Inimõiguste Keskus, Korruptsioonivaba Eesti. Tugiteenuse osutamise eelduseks on üldjuhul rahastuse olemasolu ning partneri sisuline võimekus teemaga tegelemisel. Tasulise teenuse osutamise korral ei ole kasumi teenimine selle programmi raames primaarseks eesmärgiks. KÕKi strateegilised eesmärgid: - olla toeks keskkonna või ruumilise planeerimise valdkonnas keskkonnaküsimustega tegutsevatele organisatsioonidele, kes on head sisulised eksperdid, ent vajavad efektiivseks huvikaitsetegevuseks juriidilist panust, milles KÕKil on head ekspertteadmised.

Fookusteemad Need on teemad, millesse õiguslike vahenditega sekkumine KÕKi poolt võib olla lähiaastatel kõige tulemuslikum, arvestades nii teema aktuaalsust ja lähiaastate arenguid, kui KÕKi võimekust ja seniseid tegevusi. Ruumiline planeerimine - olulise ruumilise mõjuga objektide ORMO planeerimine Infrastruktuuri teed ja tehnovõrgud ning muude suurobjektide nt sadamad, tehased, tuulepargid, elektrijaamad rajamine avaldab looduskeskkonnale olulist negatiivset mõju.

KÕK on teemaga tegelenud asutamisest peale, aastatel valmis kaks mahukat analüüsi olulise ruumilise mõjuga Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ja tuuleparkide rajamise õiguslikest probleemidest. Viimastel aastatel on osade objektide osas viidud praktikas otsustamine küll maakonna teemaplaneeringute tasemele nt tuulepargid ja maanteedent see ei ole suurobjektide planeerimise kvaliteeti parandanud.

Uus seadus näeb ette riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute koostamise kui viisi nn ORMOde asukohavalikuks ja ehitusõiguse määramiseks. KÕKi strateegiline eesmärk: Iga ORMO planeerimine toimub läbipaistvalt ning avatult ja selle käigus arvestatakse rajatava objekti kogumõjuga ning kaalutakse erinevaid lahendusi.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Jaga valikud on teatatud W2 ja 1099

Eesmärgid Voimalus strateegiad krae Välisõhu kaitse - müra Välisõhu kvaliteet saasteainete sisaldus, müratase mõjutab olulisel määral inimeste tervist, eriti linnades ja tööstuspiirkondades. KÕK on müraga seotud õiguslikke probleeme kaardistanud praktika käigus juba Osaliselt KÕKi ja Oy Akukon analüüsidele tuginedes uuendati atmosfääriõhu kaitse seaduse loomisel Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks müraalast regulatsiooni, mis jõustus KÕKi strateegiline eesmärk: müranormid ja nende rakendamine tagavad inimeste tervise ja heaolu vajadused.

Eesmärgid aastaks : 1 riiklik järelevalve ja õiguskaitsevahendid tagavad kodanike tõhusa kaitse ülemäärase müra eest; 2 avalikkusel on võimalik müranormide kehtivusala otsustamisel tõhusalt kaasa rääkida; 3 mürahäiringute vältimiseks või vähendamiseks seatakse lubades ning planeeringutes tõhusaid ja piisavaid meetmeid; 4 ühiskonnas on tõusnud teadlikkus olmemüra probleemide lahendamise võimalustest läbi vastavasisuliste kogukondlike kokkulepete.

Maapõu - kaevanduste planeerimine ja rajamine Maavarade kaevandamine mõjutab negatiivselt inimeste heaolu ja loodusväärtusi. KÕKi praktika näitab, et kaevandamisel ja selle lubamisel ei arvestata piisavalt inimeste tervise ja heaolu ja keskkonnakaitseliste vajadustega. Kaevanduste rajamine toimub üksikotsuste kaudu, erinevalt muudest arendustegevustest, mille jaoks on üldjuhul nõutav planeeringute vm kavade koostamine.

Seetõttu ei hinnata praktikas kaevandamise kumulatiivseid mõjusid ning kaevanduste planeerimine on läbipaistmatu ja avalikkuse jaoks suletud protsess. KÕKi strateegilised eesmärgid: 1 uute kaevanduste planeerimine toimub läbipaistvalt ning avatult ja selle käigus arvestatakse nende kogumõju; 2 kaevandamislubades määratavad nõuded on piisavad keskkonna, inimeste tervise ja heaolu kaitseks; 3 kaevandamisel hinnatakse kohasel määral keskkonnamõju ning liigse mõju korral ei anta kaevandamiseks luba.

Looduskaitse — EL Natura võrgustiku alade kaitse Looduslik mitmekesisus on vähenemas, seni ei ole õnnestunud protsessi peatada. Looduskaitse arengukava aastani kohaselt on selle põhjusteks nt metsamaal asuva puittaimestiku ja soode pindala vähenemine ja killustumine, liikide elupaikade vähenemine jmt. Euroopa Liidus on loodud olulisemate väärtuste kaitsmiseks Natura võrgustik, ent selle kaitse ei ole piisav, mh ei arvestata praktikas piisavalt arendustegevuse mõjuga selle võrgustiku aladele.

Toimus suurtööstuse restruktureerimine ning märkimisväärne kasv teenindussektoris; viimasele aitas kaasa sektori suur arengupotentsiaal, turism ning aktiivne välisraha sissevool.

Intensiivne eraettevõtete asutamine nii Tallinnas kui mujal Eestis toimus Ettevõtlusvaldkonnas toimunu osas vajab eraldi väljatoomist asjaolu, et teenindus- ja kaubandussektoris leidis aset hoogne kontsentratsioon kettidesse.

Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja

Teiseks, ja esimesest osaliselt tulenevaks, on uued vajadused transpordivaldkonnas. Autode arv on viimase kümmekonna aastaga kolmekordistunud — see on muutnud probleemiks teede- ja tänavate võrgustiku läbilaskevõime, samuti näitab see elanike eluviiside ja mobiilsuse teisenemist. Kaubanduskeskuste esilekerkimine tähendas omakorda märkimisväärseid täiendavaid tegutsemisi transpordivaldkonnas — teisendas transpordivõrgustikku, tingis uut teedeehitust, suunas ümber linna liiklusvooge jne.

Ka muutused sadamate spetsialiseerumises — eelkõige transiidile — on toonud kaasa omakorda logistilisi muutusi maismaatranspordis. Kolmandaks aspektiks on Tallinna linna elanike arvu dünaamika elanike vähenemine ning muutused elanike vanusstruktuuris. Vähenemise üheks olulisemaks põhjuseks on võõrtööjõu ja sõjaväe lahkumine Tallinnast. Teisalt on elanikkonna vähenemise põhjuseks olnud kiiresti vähenev sündimus. Kuni Kokkuvõtlikult on rahvaarvu vähenemise põhipõhjuseks negatiivne loomulik iive.

Vanusstruktuuri muutused näitavad jätkuvat elanikkonna vananemist. Kui Sealjuures on Tallinna rahvastiku vananemise tempo olnud kiirem Eesti keskmisest. Elukorraldust Tallinnas on mõjutanud ka Tallinna valitsemisstruktuuri ja linnaosade ümberkujundamine. Tallinna «haldusreformi» eesmärgiks oli linnavõimu lähendamine elanikele ja linnavalitsuse poolt pakutavate toimingute-teenuste kättesaadavamaks tegemine linnakodanikele.

Alates Tänaseks on vähenenud nii linnaosade poolt kureeritavate valdkondade hulk kui ka nende roll linnaosa tuleviku kujundamises, otsuste tegemises ja investeeringute planeerimises. Etapiviisiliselt võtavad Tallinna linnavalitsuse ametid üle seniseid linnaosade valitsuste funktsioone. Lähitulevikus on kavas tsentraalse raamatupidamissüsteemi juurutamine, mis hõlmab kõiki linnavalitsuse ameteid Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks linnaosade valitsusi.

Andmaks detailsemat ülevaadet erinevates valdkondades toimunud suundumustest, on otstarbekas jaotada need — lähtudes nende mõjust Tallinna edasisele arengule — kaheks. Seega ühelt poolt on tegemist selliste suundumustega, mis on loonud soodsa pinnase Tallinna edasiseks arenguks.

Teise poole muutustest moodustavad negatiivsed trendid ja muutustega kaasnenud uued probleemid.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Kuidas teenida raha jahedas valikul

Enamjaolt tähendab kirjeldatud muutuste kahene jaotus ühtlasi ka valdkonnapõhist jaotust: viimase kümne aasta jooksul on suhteliselt selgelt välja kujunenud sektorid, mida üldistavalt iseloomustab positiivne areng ning teisalt valdkonnad, kus muutused on toimunud negatiivses suunas. Positiivsete ja negatiivsete muutuste osas peegeldab Tallinn kogu Eestis toimunud arenguid — kiirele majandusarengule ei ole sama hästi suutnud sekundeerida sotsiaalsektor.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ALUSTE AJALISED ANDMED

Alljärgnevalt toodud positiivsed ja negatiivsed arengud annavad pildi Tallinna tänasest lähteseisundist, markeerivad ära Tallinna edasise arengu eeldused ja võimalused ning samuti võimaluste piirid. Positiivsed, Tallinna edasist arengut toetavad muutused Kümne viimase aastaga on Tallinn kujunenud tööstuslinnast ümber kaasaegse teeninduskeskse majandusega linnaks. Olulisel määral moderniseerunud on Tallinn ka elukeskkonnana — infrastruktuuride ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng on teinud Tallinna elanike võimalused võrreldavaks teiste arenenud linnade elanike omadega; samas ei ole suudetud kümne aastaga lahendada mitmeid nõukogudeajast pärinevaid probleeme nagu magalarajoonid, kasutuse kaotanud ja seetõttu lagunevad hooned probleemidest vt lähemalt punktis 1.

Elukeskkonna kvaliteedi tõus Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii mitmete uusehitiste pangad, kindlustusseltsid, kaubanduskeskused rajamisele kui vanade korrastamisele, renoveerimisele. Uusehitiste rajamine on eelkõige toimunud grupiti, sillutades muuhulgas tee ka nn Tallinna city väljaarendamisele. Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist ja ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurdeehitamine.

Ettevõtluse edukas areng Rääkimata Eesti, sh Tallinna üldisest positiivsest majandusarengu foonist, omab Tallinn selles osas positiivset positsiooni ka Läänemere linnadega võrreldes: ettevõtluse arengut iseloomustav ettevõtete arv elaniku kohta on Tallinnas suhteliselt kõrgem, jäädes siiski maha Stockholmist.

Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu — telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav Läänemere läänekalda arenenud linnadega. Mitmete teenuste järgi nt mobiiliga parkimise eest tasumine on Tallinn vägagi eesrindlik. Heal tasemel on samuti erinevate IT lahenduste ja internetiühenduste arv.

Teiste Eesti piirkondadega võrreldes iseloomustab Tallinna kõrge tööhõive tase, mille on ühelt poolt tinginud majanduslikult aktiivse elanikkonna koondumine pealinna võimalusterohkesse ärikeskkonda ja ettevõtluse kiire ümberstruktureerimine, siinne Elektroonilised FX voimalused investeerimiskliima ja väliskontaktide rohkus, samuti tööjõu keskmisest kõrgem kvalifikatsioon. Suur tööhõive langus tööstuses on peatumas, kasv teenindussektoris Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks.

Nende protsesside tulemusena on Tallinna tööhõive struktuur lähenenud Põhjamaade suurtele linnadele. Väliskapitali ligitõmbamisvõime Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus.

Selline proportsioon on samas suurusjärgus püsinud aastaid. Välisinvestorite huvi omandada või ehitada Tallinnas tootmis- teenindus- ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid pole vaatamata tugevnenud konkurentsile vähenenud. Muutunud on välisinvestorite taust — varasematel aastatel aktiivsemate väikeärimeeste asemel on tulemas rahvusvahelised suurettevõtted.

Tallinna piirkonna areng oma regiooni reisi- ja kaubaveokeskuseks Tallinn on kujunenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks.

Kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest moodustab transiit, olles viimase viie aastaga ligikaudu kaks korda kasvanud.

Lisaks on Tallinna majanduselus oluline koht turismil. Kõrvutades Läänemere idakaldalinnadega, on Tallinn turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal olnud siiani üks edukamaid. Turismitulude ehk reisiteenuste eksport on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud.

Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal.

Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja. Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes.

Strateegia (2014-2020)

Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ning võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe. Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, mis omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud. Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga. Eesti raudteed on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas.

Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba aja veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu. Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset.

Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks. Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on IRS reguleerib aktsiate valikuid Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks. Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade näol hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol.

Aegna saare potentsiaalile tuleks leida vastav rakendus puhke- ja meelelahutusalana. Linnaruumi on rikastanud ka mitmete puhkealade heakorrastamine. Negatiivsed trendid ja tekkinud uued probleemid Nendest tõsisemad seonduvad varavaidluste ja hoonete kasutamisfunktsioonidega, tööpuuduse, kohanemisraskuste, toimetuleku kindlustamise ning terviseseisundi halvenemise ja turvalisuse Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks elanike hulgas.

Vähekindlustatute hulga suurenemine — struktuurne tööpuudus, kohanemis- ja toimetulekuraskused Rohkem kui kümme aastat tagasi alguse saanud siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv areneva linna kohta tuleb Tallinna töötuse taset hinnata liiga kõrgeks. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud. Ettevõtete restruktureerimise käigus toimus ümberprofileerimine ja spetsialiseerumine — töökohtade vähenemise põhjustas üha moodsama tehnoloogia kasutuselevõtt.

Samuti on paljude inimeste töökaotust põhjustanud riigikeele vähene oskus ja tööjõu kaasaja nõuetele mittevastav kvalifikatsioon. See omakorda põhjustas nende sattumise vähekindlustatute riskirühma. Tallinnas elavate majanduslikes raskustes isikute ja perede olukord on ka praegu halb.

Eriti suurtes raskustes on lastega pered üksikvanemaga, töötuga ja paljulapselised. Olukorras, kus laste koguarv Tallinnas väheneb, suureneb nende laste arv, kes elavad toimetulekuraskustes ning samuti nende, kes vajavad hoolekandeteenuseid või kelle eestkoste vajab enam korraldamist.

Turvalisuse vähenemine Eesti iseseisvumisest alates on Tallinna elanike ja teiste siin viibivate isikute turvalisus aastate jooksul halvenenud. Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega. Tallinnasse on tekkinud arvukas asotsiaalsete elanike kiht.

Mitmed sotsioloogilised uurimused on näidanud, et Eesti, sh Tallinna elanikud tunnevad tõsist hirmu sattuda kuriteo ohvriks.

Teiste Eesti linnadega võrreldes on Tallinn kuritegevuselt esimeste hulgas. Siiski viimastel aastatel on märgatav kuritegevuse vähenemise trend.

Nii liiklusõnnetuste kui ka neis Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks saanute arv on Tallinnas kõrge. Tallinna liiklusdistsipliin on nõrk ning liikluskultuuritus on toonud endaga kaasa arvukalt ohvreid ja vigastatuid. Riskikoormus on suurenenud ka päästeala ja tuleohutuse valdkonnas.

Tallinna tuletõrje probleemiks on tõusnud elanikest tühjaks jäänud majad ning seal ulualust leidvad tuleohutuse eeskirju eiravad kodutud.

Palju on nii tahtlikke kui juhuslikke süütamisi. Täiendavat riski sisaldab tugevalt kasvanud transpordikoormus sh transiitveod. Kodanikukaitse programmi puudumise tõttu Tallinnas on inimesed tehnoloogiliste või keskkonnakatastroofide vastu väga nõrgalt kaitstud. Korraldamata on ohtlike veoste transport, nende hoidmise ja ümberlaadimise tingimused.

Omandireformist tulenevad üürnike-omanike probleemid, hoonete amortiseerumine Paljude uute omanike rahaliste vahendite nappus, ebapiisav huvi või soovimatus omanikukohuseid täita on kaasa toonud niigi halvas seisukorras oleva elamufondi jätkuva lagunemise. Mitmed omanikuhooleta jäänud majad on muutunud elamiskõlbmatuks. Neis kogunevad kodutud, alkohoolikud, narkomaanid ja teised asotsiaalsed isikud, kes põhjustavad tulekahjusid ning on potentsiaalseks ohuks piirkonna elanike turvalisusele.

Samas puuduvad Tallinna linnal piisavad vahendid amortiseerunud, poollagunenud ja -põlenud hoonete lammutamiseks. Linnaruum on muutunud atraktiivsuse mõttes väga ebaühtlaseks. Omandireformi käigus tekkinud omanike-üürnike, sh sundüürnike, probleemid on seotud elamuehituse väikese mahuga. Tallinna Linnavalituse poolt algatatud elamuehitusprogramm « eluaset Tallinnasse» aitab oluliselt kaasa sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamisele, enamik programmi realiseerimisest on aga alles ees.

Samas ei saa jätta rõhutamata, et probleemi teravdab ka elanike rahulolematus elamistingimustega, mis kajastab disproportsiooni sissetuleku ja soovitava elamispinna vahel.

Sarnased muutused on omased pea kõikidele postsotsialistlikele linnadele. Ebasoodsad mõjud tallinlaste terviseseisundile Seoses suurte sotsiaalmajanduslike muudatustega on inimeste elukeskkonnas ja eluviisis toimunud ulatuslikud muutused, millest paljud on tervisele ebasoodsad: vaesuse levik kaasnevad toidukomponentide defitsiit, ebahügieenilised elutingimused jm ; elanike mobiilsuse suurenemine kaasneb liiklusõnnetuste sagenemine ; turism nt haigusttekitavate mikroorganismide levikuga kaasnev risk ; osa elanike olmetingimuste halvenemine; tööõnnetuste hulga suurenemine ja terviseriskide kasv töökohtadel; transpordivahenditest pärineva õhureostuse ja müra suurenemine; jäätmekäitluse mahajäämus; olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik; psüühilise stressi suurenemine; alkoholi tarbimise, suitsetamise, narkootikumide kasutamise, kuritegevuse ja prostitutsiooni levik.

Eelnimetatud valdkondadest on mõnede prügimajandus, ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded osas viimastel aastatel võimalik täheldada positiivseid muutusi, rea küsimuste osas on aga olukord edasi kriitiline ja nõuab olulisi, tihti kalleid meetmeid.

Tallinna laialivalgumise trend paralleelselt Tallinna liiklussõlmede läbilaskevõime piiratusega Tallinnale on iseloomulik järjest suurem nn laialivalgumine — üha enam asutakse elama linnaäärsetesse piirkondadesse või väljapoole linna piire.

Seevastu on töökohad ülemääraselt kontsentreerunud kesklinna. Kirjeldatud olukord on loonud eeldused suurte kesklinna läbivate liiklusvoogude tekkeks, mis koormavad südalinna osa sõidukitega üle.

Sellele omakorda lisanduv autode arvu järsk suurenemine Selle tulemusena on Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks vähenenud liiklusohutus ja suurenenud õhusaaste.

Teede ja tänavate hooldusse, remonti ja uute tänavate rajamisse tehtud investeeringud ei kata üha kasvavaid transpordivajadusi. Ohtlikuks on kujunenud mitmed olulised liiklussõlmed. Kõige enam ongi Tallinna arengut ja nägu viimase kümne aasta vältel mõjutanud linna territooriumil asunud suurettevõtete restruktureerimine ja erastamine, millega kaasnes ühtlasi ettevõtlusstruktuuri oluline muutus — teenindussektori märkimisväärne suurenemine.

Teiselt poolt jällegi ei ole rida protsesse, mille toimumist kümme aastat tagasi eeldati, veel eriti käivitunudki: üle hinnati inimeste tegutsemise aktiivsust — seda, et inimesed soovivad enam osaleda ja omada kontrolli arengute üle.

Strateegia () « Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus

Teisisõnu: eeldus tugeva kodanikuühiskonna tekkest ei ole täitunud. Majandusvaldkonna osas arvati, et toimub väikeettevõtete kasv keskmisteks või suuremateks ettevõteteks.

Viimane aga ei toimunud, selle asemel leidis aset paljude Eesti ettevõtete üleminek väliskapitali omandusse. Mõlemad — nii ootamatult kiiresti kui veel mittetoimunud protsessid — osutavad tõsiasjale, et ettepoole prognoosimisel tuleb arvestada kõrvalekalletega ning teinekord vägagi olulistega.

Tallinn linnade konkurentsis ja koostöös Linnade tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudavad nad hakkama saada konkurentsiolukorraga ning luua ja realiseerida koostöösidemeid. Eksperthinnangute teel tehtud analüüsi baasil on Tallinna konkurentsi- ja koostöösituatsiooni kirjeldamiseks välja joonistatavad vastavad maatriksid vt tabelid 1 ja 2 ; eristades sealjuures kuut erinevat konkurentsi- ja koostööareeni.

Tabel 1. Tallinna prognoositav konkurentsimaatriks Tabel 2 Tallinna prognoositav koostöömaatriks Eelseisval perioodil on ette näha nii elanike suurenevat liikumist Helsingist ja mujalt Soomest Tallinna ja vastupidi. Inimestel, kes tahavad tulevasi eluvõimalusi «kaksiklinn Talsinkis», on samuti valida, kummale poole lahte nad elama asuvad. Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast.

Helsingi ja Tallinna piirkonnad konkureerivad Ida-Lääne transiidi vahendamisel. Teatud ulatuses võib seda Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ka mitmesuguste rahvusvaheliste teeninduse funktsioonide osas, ehkki siin võib ilmselt rääkida ka funktsioonide jaotusest kallima Helsingi ja odavama Tallinna vahel.

Kaheldamatult toob kõik eelnev kaasa ka konkurentsi investeeringute pärast. Osaliselt sarnane on pilt ka Tallinna konkurentsi suhtes teiste Põhjamaade linnadega, nt Stockholmiga. See konkurents on aga oluliselt nõrgem. Langeb ära konkurents transiidivoo pärast.

  1. Valikute kaubandusstrateegia Quira
  2. Binaarne valik Pettus ATAA FACT

Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast. Elanike pärast võib Riia, kui ta atraktiivsus tõuseb, olla Tallinnale konkurent eelkõige potentsiaalselt «ületõmmatavate» inimeste osas kolmandatest maadest, tunduvalt vähem potentsiaalselt lahkuvate inimeste pärast.

Teisi Baltikumi linnasid võib Tallinnale potentsiaalseteks konkurentideks pidada eelkõige turismi ja sellega seotud teenuste osas. Peterburi Valik kaubandusmaaklerid Austraalia konkurendiks eelkõige kaubavoogude teenindamise ja turistide ning kultuuriteenuste pärast, teistes valdkondades oluliselt vähem.

Võib eeldada, et ka suur osa investeeringutest, mida Tallinn ja Peterburi võivad tulevikus saada, tulevad eri allikatest, on tehtud eri motiividel. Turismialane konkurents toimib Kesk- ja Ida-Euroopa maade linnadega Varssavi, Gdansk, Prahamitmed neist on, ehkki ei asu Tallinnale väga lähedal, konkurendid ka rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise ja muidugi ka investeeringute pärast.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks määral ka sissetuleva elanikkonna pärast. Lisaks Euroopas meile suhteliselt lähedal asuvatele linnadele tuleb arvestada osadel juhtudel ka kaugemal asuvate piirkondade konkurentsiga.

Kui jaotada nad kallimate ja kvaliteetsemate maade linnadeks ja odavamate maade linnadeks, siis ja mida aeg edasi, seda enam on Tallinnale olulisteks konkurentideks just kallimate maade linnad.

Odavamate maade linnad on konkurentideks eelkõige teatud tootmislike investeeringute osas, kallimate maade linnad nii kultuuriteenuste, turismi ja muude rahvusvaheliste teenuste ning eelnevatega seotud investeeringute osas.

Samuti kindlasti ka lahkuva eriti selle kui ka sissetuleva elanikkonna osas. Teised Eestile lähedal asuvad Venemaa linnad Pihkva ja Novgorod on Tallinnale käsitletavad kui konkurendid vaid mõningate tootmislike investeeringute osas ja sedagi väga nõrgalt.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Tänapäeva komplitseeritud rahvusvahelises majanduses ei ole võimalik eristada subjekte, kes on puhtalt ja ainult konkurendid ja subjekte, kes on ainult koostööpartnerid. Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner. Tallinna konkurentsi ja koostööprofiilide võrdlus illustreerib seda teesi kujukalt.

Helsingi on Tallinnale kindlasti koostööpartner ja eelkõige koostööpartner turismi ja sellega seotud sidusalade osas. Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi.

Rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise osas on loomulikult ka konkurentsi, kuid kindlasti kaalub selle tulevikus üles integreerumisest tekitatud sünergia. Ka elanike liikumist ühele või teisele poole lahte võib käsitleda mitte niivõrd «ületõmbamisena» kui sünergia saavutamise viisina. Stockholmi ja teiste Põhjamaade linnade puhul on koostöösuhted mõnevõrra nõrgemad kui Helsingi puhul, samas võib rääkida, erinevalt Helsingist, ühistest huvidest transiidi teenindamise alal Lääne-Euroopast üle sildade ja Rootsist Venemaale liikuv kaubavoog.

Stockholmi osas võib siiski rääkida ka mõningasest turismialasest koostööst. Riia puhul jääb konkurentsipositsioon ilmselt domineerima, tekivad aga kooperatsioonivõimalused ülebaltikumiliste firmade spetsialiseerumise osas, samuti on võimalik koopereeruda kolmandatest maadest näiteks Saksamaalt saabuvate turistide teenindamisel.

Trader Bitkoins See on reaalne on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel.

Sama kehtib ka Pihkva ja Novgorodi puhul, kusjuures erinevalt Peterburist on nad transiitvoogude teenindamisel Tallinnale mitte konkurendiks, vaid partneriks.

Kaugemalt tuleva turisti jaoks kuulub Tallinn Helsingi ja Peterburiga loogiliselt ühte «ketti», mille nimeks on Läänemere idaosa külastus. Plussiks on siin see, et igas linnas saadakse vägagi omanäoline külastamiselamus. Tõsi, kaugturistide jaoks seostub Läänemerepiirkond kõige enam siiski selliste linnadega nagu Kopenhaagen ja Stockholm.

Kindlasti on Tallinna jaoks soodne püüda saada «ühele pildile» ka nende, regiooni kujundit kandvate linnadega. See on aga raske ja nõuab pikemat tööd kui kasulik seostumine Helsingi ja Peterburiga.

Kinnitatud Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu 4.

Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub. Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt. Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum.

Tallinna Linnavolikogu

Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti.

Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega. See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, regulaarseid kultuuriüritusi, transpordiliinide ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne.

Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks.

Linna püsielanikkonnale lisanduvad Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist.

Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv. Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1.

Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks.

Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul? On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse. Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides.

Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust. ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses.

Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga.

Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas. Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s.

Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s. Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle.

Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused. Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks». Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid. Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal täita sisemise keskuse roll.

Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne. Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas. Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n.

Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga. Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale.

Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks Google keelab binaarsed valikud

Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas.